Musihkka- ja teáhtergirjerádjosa birra / Musik- och teaterbiblioteket

Bures boahtin olles Ruoŧa musihka, teáhtera ja dánssa erenomášgirjerádjosii.

Musihkka- ja teáhtergirjerádjosa birra / Musik- och teaterbiblioteket

Rabas juohkehažžii

Musihkka- ja teáhtergirjerájus lea rabas juohkehažžii. Min luoikit leat sihke priváhta olbmot ja kulturbargit ja maiddái oahpaheaddjit, studeanttat ja dutkit.

Dáppe sáhtát ollu musihka, teáhter ja dánssa surggiid siskkobealde luoikat. Mis lea maid stuorra čoakkáldat, vearditmeahttun ja historjjálaš materiálas. Mii geat bargat girjerádjosis veahkehit áinnas du gávdnat dieđuid maid ozat.

Luoikka ja viečča olles riikkas

Loatnakoarttain beasat luoikat čuohtenári girjji ja nuohtaid, sullii 40 000 teáhtergiehtačállosiid, čuohtenári áigečállagiid ja beasat maiddái máŋga musihkka- ja teáhterdiehtovuođuide.

Sáhtát luoikat mis vaikko gos Ruoŧas du iežat girjerádjosis. Loga eanet gáiddusluoikama birra (LÄNK).

Neahttabáikkis sáhtát viežžat girjerádjosa digitála nuohtaid čoakkáldagas (LÄNK) ja čálihit daid ruovttus. Sáhtát maid váldit oasi min čoakkáldaga digitaliserejuvvon govain ja muhtin muddui arkiivamateriálas (LÄNK).

Gallet min Stockholmmas

Musihkka- ja teáhtergirjerájus lea Tegeluddsvägen 100:is Stockholmmas. Dáppe sáhtát oažžut veahki ohcat nuohtaid, girjjálašvuođa, báddemiid ja arkiivamateriálaid. Sáhtát maid máŋget dahje skánnet materiálaid allasii.

Girjerádjosis leat lohkanlatnja, joavkolantnja maid sáhttá várret ja lanjat gos sáhttá guldalit musihka, geahččat filmmaid ja čuojahit keyboard. Mis lea nuvttá Wifi.

Vearditmeahttun ja historjjálaš materiála

Girjerádjosa arkiivvas ja čoakkáldagas gávnnat materiálaid olbmuin, servviin ja ásahusain geat leat leamaš lávdedáiddasuorggis. Dáppe gávnnat maid 1500-1800 logu  reivviid, giehtačállojuvvon nuohtaid ja giehtačállagiid. Boarráseamos giehtačála lea 1150 logu girkomusihkka máhccojuvvon báhpiris. Girjerádjosis lea maid stuorra govva čoakkáldat.

Muhtin oassi materiálas lea digitaliserejuvvon ja lea vejolaš ohcat daid min diehtovuođus (LÄNK). Váldde áinnas oktavuođa (LÄNK) jus dárbbašat veahki ohcat čoakkáldagain ja váldit oasi min materiálas.

Girjerádjosa historjjá

Min historjjá álggii juo 250 jagi áigi. Girjerájus lei álggus oassin Gonagaslaš Musikálalaš akademiijas mii vuođđuduvvui 1771. Jagi 1849 rahpasii girjerájus álbmogii.

Odne gokčá girjerájus olles lávdedáiddasuorggi ja lea oassin Stáhta musihkkadoaimmahat ásahusas.